Ma ise polnud neid kunagi maitsnud, kuid ikka ja jälle oli mõni pilt mulle ette jäänud, näiteks Pinterestis ja selline:
On ju tegemist väga värvikate tegelastega, mis kohe tähelepanu tõmbavad.
Täna on meie peres tähtis päev, pereisa sünnipäev ning otsustasin riskida ja katsetada. Õnneks oli ka tagavaraplaan olemas, minu ema, sünnipäevalapse ämm, saabus tagurpidi õunakoogiga, mis on tema leivanumber ning alati sööjate kõhtu rõõmustanud.
Sai siis juba eile munad lahti löödud ning munavalge niiskusest vabanemiseks seisma sätitud. Täna tõin poest veel mandlilaaste ning hea vana kohviveski tootis mandlijahu.
Kuigi erinevaid retsepte lugedes tundus, et tegemist on võrdlemisi keerulise protseduuriga, siis tegelikult polnudki midagi väga rasket.
Küll oli suur mu rõõm, kui tõesti peale neljandat minutit ahjus, tüübid kenasti jalad kõhu alt välja ajasid, rõõmus plika hüples mööda kööki.
Vahele valmistasin sidrunikreemi, mis homme on kindlasti veel parem kui täna.
Kõige rohkem abiks oli mul Pireti blogi.
Lapsed olid tulemusega kõige enam rahul. Mina tahaks nüüd kellegi teise valmistatud maiuseid ka maitsta, nende kõige õigem maitse on kindlasti Pariisis, järgmine kord seal olles, võtan nad kindlasti ette.
Pildile sai püütud üks, maitsev, esimene, mis ka sünnipäevalast rõõmustas.
