Mis toimub?

Eile oli lumi maas. Täna enam pole. Mulle meeldib nii rohkem. Ei teagi täpselt miks, valge nagu oli hetkeks särav ja puhas, kuid minu jaoks vist liiga varajane.
Plaksti ilmusid kaupluste müügiartiklite hulka ka jõulukaunistused. Uuuh mida kõike ei pakuta. Mulle meeldib ise teha...

Nii juhtuski, et mõnda aega olid kuulda varraste klõbinat, lapsed hüüdsid värvisoove ja tulemus on siin. Hommikul piilusid nad kasti tagant nii:

Palusime neil poseerida ja ehitasime neile ka maja. Täna õhtul rändavad nad oma uutesse kodudesse. Ehk jõuab mõni ka teie tasku.

Varandus või varustus

Igatahes, homme kaitsmiskomisjoni ette astudes on mul kaasas sellise sisuga kohver.
Loodan, et saan päeva õnnelikult õhtusse.

IX tehases valmistatud lillemustriga kaunistuspael

Erakogu

VIII telgedel kootud villane meestevöö

Originaal Tuulike Agana erakogust.

VII lihtne kõlapael

16 kõlaga kootud kõlapael. Kasutati Muhus vööna. Originaal Vabaõhumuuseum ERVM E 150:86

V ja VI Põimitud paelad

Neid paelu kasutati meie rahvakunstis enamjaolt säärepaeltena, kuid lastele sobisid nad näiteks kenasti ka vöödeks.

Viltuse kirjaga labaselt punutud pael. Originaal Vabaõhumuuseumis oleva Muhu põllepael ERVM TA 212

Sik-sak kirjaga labaselt punutud pael. Originaal Vabaõhumuuseumis ERVM E 231:17

IV Helmevöö teine versioon

Täna mul vedas. Vähemalt ma ise tunnen nii. Minu vööde erakogu täienes ühe helmevöö võrra, mis on komplektne ja väga hästi säilinud. Mõned helmed on küll vahetatud, kuid siiski on tegemist väga kena ja korraliku eksemplariga. Seekordne siis lillemotiividega ja taas sini-must-valges toonis.

III Tihvaga kootud vöö

Tihvaga kootud vöö, Meremäe, originaal Vabaõhumuuseumis ERVM E 168:28

II Helmevöö

Helmevöö, geomeetrilise mustiga, tõenäoliselt aastatest 1930-40, erakogu

I Setu naise peavöö

Järgnevate postituste jooksul tekib siia palju pilte, mis lõpuks saavad juurde ka kirjelduse. Esialgu aga räägivad asjad enda eest ise.

Esimene - Setu naise peavöö, erakogu

Oh kooliaeg

Minu üks koolitee on lõpusirgel, veel viimased ponnistused ja läbi ta saabki.

Järgmise nädala tarkusepäeva puhul üks temaatiline heegeldus. Valmis sai kaks maasikalehe kirjaga pinalit. Maasikalehekiri peaks pärit olema Suure-Jaani kihelkonnast, kasutati sokkidel ja kinnastel eelkõige.

Pinalid on minu kooli praktikatööd. Nüüd on vaja vormistada ja väljaprintida lõputöö teoreetilised osad ning valmis teha praktiline osa, milleks on väga vallatu ja väärtusliku sisuga kohver. Nimelt on plaanis siis meisterdada kokku üle 15 erinevas tehnikas vööd ja paela, mida meie rahvarõivakomplektide juures kasutatud. Tänane seis on selline, et nendest 15nest on valmis 2 ja hetkel on üles rakendatud ja veidi kootud tihvaga kirivöö, meeste diagonaalne võrkvöö ja tänapäevasel kudumisteljel kirivöö, samuti on lõpp-pikkust saavutamas heegeldatud meestevöö, mida kasutasid enamjaolt Setu kandi mehed.

Paistu kirikindad

Ühe kooliülesandena pidin kuduma kirikindad. Tuleb tunnistada, et seda tööd pole mina varem teinud ja nüüd vist tükk aega ei tee ka.
Mulle väga meeldivad Paistu kirjatud kindad, mille pildi leidsin K. Konsini raamatust Silmkoeesemed. Need kindad on pärit XIX sajandi algusest.
See muster võlus mind esimesest hetkest. Ja minu esimene kavand koosnes vaid nendest suurtest lilledest, kuid neid kindaid ei suutnud ma valmis kududa. Ju polnud õige aeg, ükskord ma seda siiski teen. Ja seetõttu kudusin siis sarnased kindad, kuid minu materjal oli kordades paksem ja vardad kindlasti ka. Randme kudumiseks kasutasin nr 2 vardaid ja kindalaba kudumiseks 1,25 vardaid. Lõngaks 8/2 maavillane. Valge kindaosa on kootud Sangaste villavabrikus kedratud lõngast, see on tänaseks ajalugu, see vabrik kahjuks enam lõnga ei tee.

Aga tulemus on siin:

 

Muster lähemalt:

Ehk soovib keegi ka seda mustrit kasutada. Kuigi kuna minu randmeosa venis juba väga pikaks, siis paar mustrikorda jätsin välja ja originaalil oli siis kinda ühel küljel 4 suurt lille, minu poolt joonistatud mustris 3 ja lõpuks kinnastes 2 :-)

Kala, kootud kala!

Selle looma valmistamine oli minu jaoks väga keeruline ülesanne. Probleemiks osutus eeltöö ja kavandamine, et millise mustriga ja millise lõikega kududa. Kui lõpuks algus oli tehtud, siis hakkas jooksma ja lõpptulemusega olen ise igati rahul.

Kootud 8/2 Eesti maavillasest, mis mu enda poolt tõmmuriisikatega värvitud, heledam maarjajääga ja tumedam vaskvitrioliga peitsitud.

Mustriks kõrdmao kiri ning mängisin nii silmade arvu kui ka vardasuurusega, et kalakesele kuju anda. Uimed on kootud 1:1 soonikus ja kurvikeste lisamiseks kasutatud lühendatud ridasid.