Värviline heegeldamine, Setu meestevöö ja kevadine pesa moblale

Eelmise pühapäeva keskmised tunnid veetsime Harjukate kokkutulekul meeleolukalt. Kõigepealt aitäh Muhvile organiseerimise eest.
Proovisime sotti saada, kuidas käib värviline heegeldamine ning usun, et valmivad tööd on tähelepanu väärt ja neid saame õige pea erinevates blogides piiluda.

Kuna lisaks värvilisele heegeldamisele tundsid osalejad huvi ka, kuidas käib Setu meestevöö heegeldamine, siis õppisime selle võtte selgeks. Tegin sellest ise väikese edasiarenduse, sest mul pole just elus ühkti Setu meest, kellele võiks meetreid vöid heegeldada. Seega alustasin katsetamist ning sain valmis oma mobiiltelefonile kotikese, mida ta ammu igatses. On selline kevadvärvides pesa Novita Raita lõngast, tehnika sulandab värvid mõnusalt omavahel ning jätab meeldiva efekti. Et kotike paremini käsitletav oleks, kudusin külge ka 2-silma võttega paelakese. See töövõte jätab pinna päris tugevaks, mis mobiili ümber korralikult kaitsefunktsiooni täidab.

Selline siis on minu kevadine moblapesa. Loodan, et nutitelefonid on piisavalt targad juba, et varsti hakkab neid väikseid telefone tulema :-D

Setu klaasisuuvöö

Setud on ikka ühed osavad inimesed küll. Nemad on meie rahvakunsti rikastanud igasugu põnevate tehnikatega, mida tänapäeval raske järele korrata.

Oma kooli lõputööd tehes olid nende tehnikad ühed minu suurimad lemmikud. Väga efektne ja kauni tulemusega on klaasi/pudelisuu vöö.

Siin mõned pildid, minu tehtud vööst ning ka üks pilt Eesti Vabaõhumuuseumi kogus olevast vööst. Selles tehnikas valmistatud vöid on näha ka Eevi Asteli raamatus "Eesti vööd". Sealt võtsin eeskuju ka oma vöö tegemisel.

Saabuval pühapäeval 10. aprillil õpetan klaasisuu vöö tegemist Käsitööjaamas. Tule kohale, siis saad täpselt teada, miks see vöö sellist nime kannab ja kuidas seda täpselt tehti.

Minu töö:

Vabaõhumuuseumi tekstiilikogu: