VII lihtne kõlapael

16 kõlaga kootud kõlapael. Kasutati Muhus vööna. Originaal Vabaõhumuuseum ERVM E 150:86

V ja VI Põimitud paelad

Neid paelu kasutati meie rahvakunstis enamjaolt säärepaeltena, kuid lastele sobisid nad näiteks kenasti ka vöödeks.

Viltuse kirjaga labaselt punutud pael. Originaal Vabaõhumuuseumis oleva Muhu põllepael ERVM TA 212

Sik-sak kirjaga labaselt punutud pael. Originaal Vabaõhumuuseumis ERVM E 231:17

IV Helmevöö teine versioon

Täna mul vedas. Vähemalt ma ise tunnen nii. Minu vööde erakogu täienes ühe helmevöö võrra, mis on komplektne ja väga hästi säilinud. Mõned helmed on küll vahetatud, kuid siiski on tegemist väga kena ja korraliku eksemplariga. Seekordne siis lillemotiividega ja taas sini-must-valges toonis.

III Tihvaga kootud vöö

Tihvaga kootud vöö, Meremäe, originaal Vabaõhumuuseumis ERVM E 168:28

II Helmevöö

Helmevöö, geomeetrilise mustiga, tõenäoliselt aastatest 1930-40, erakogu

I Setu naise peavöö

Järgnevate postituste jooksul tekib siia palju pilte, mis lõpuks saavad juurde ka kirjelduse. Esialgu aga räägivad asjad enda eest ise.

Esimene - Setu naise peavöö, erakogu

Oh kooliaeg

Minu üks koolitee on lõpusirgel, veel viimased ponnistused ja läbi ta saabki.

Järgmise nädala tarkusepäeva puhul üks temaatiline heegeldus. Valmis sai kaks maasikalehe kirjaga pinalit. Maasikalehekiri peaks pärit olema Suure-Jaani kihelkonnast, kasutati sokkidel ja kinnastel eelkõige.

Pinalid on minu kooli praktikatööd. Nüüd on vaja vormistada ja väljaprintida lõputöö teoreetilised osad ning valmis teha praktiline osa, milleks on väga vallatu ja väärtusliku sisuga kohver. Nimelt on plaanis siis meisterdada kokku üle 15 erinevas tehnikas vööd ja paela, mida meie rahvarõivakomplektide juures kasutatud. Tänane seis on selline, et nendest 15nest on valmis 2 ja hetkel on üles rakendatud ja veidi kootud tihvaga kirivöö, meeste diagonaalne võrkvöö ja tänapäevasel kudumisteljel kirivöö, samuti on lõpp-pikkust saavutamas heegeldatud meestevöö, mida kasutasid enamjaolt Setu kandi mehed.